I am Advocating Leader

Nojaa, väikese nalja võib enese kõditamiseks ju ikka lubada. Et mingi interneti serverikene kusagil avarustes, mis on psühholoogia valemeid täis, teatab, et ma polegi nii lootusetu, et mu häda on selles, et mul vist nagu pole piisavalt töötajaid, keda juhtida hetkel. Peaks need hankima, äkki hakkaks parem ? Mismoodi nad ütlevadki, kliendid maksavad meie palga... Oot, aga siis ma pean kliendid ka otsima ?! Või paneks ühe venna kliente otsima ? Ise käiks kuskilt maalt iga hommiku rongiga tööl, läti kilejope seljas (U.Ott Tamjärvele kunagi) et mitte ära manduda ja paksuks minna ja teeks ühe kõne, küsiks midagi ebaolulist naaberbüroo sekretäri parkimisharjumuste kohta ja läheks jälle välja.
Kuhu ? No võimalusi on palju, raamatukogusse, jõusaali, kinno (Kender tuli kohe meelde) või kougiks taskust telefoni välja. Jala jõuab nüüdsel ajal tihti operatiivsemalt kohale. Kui suund on teada.

ühesõnaga, ma olen selline mingi masina arvates :
http://www.personaldna.com/report.php?k=jsbuPjnUNNJXFaT-OM-AAACD-15a7&u=22678afa5ea0

hea üllatus oli, et maskuliinsust oli palju ja autoritaarsust vähe.
Kehvemas teatritükis teeks naabri Jelena osa ehk ära.